Avalik ruum ja haljastus

Peatükki täiendatakse Haabneeme aleviku ja lähiala rohealade- ja haljastuslahenduse tulemuste alusel kevadel 2021.

Üldplaneeringus käsitletakse avaliku ruumina alasid, mis on vabalt ja tasuta ligipääsetavad kõigile inimestele: üldkasutatavad väljakud, haljas-, pargi-, ranna- ja veealad, teed, tänavad ning kergliiklusteed koos tänavahaljastusega. Käesolevas peatükis toodud põhimõtteid on oluline järgida ka poolavalike ruumide kujundamisel, mis pakuvad kasutust laiematele inimgruppidele (nt korterelamute õuealad). Kvaliteetne avalik ruum on inimmõõtmelise ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa. Seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema sidus, kutsuv (sh visuaalselt meeldiv ja huvitav), turvaline, mitmekesiseid kohtumis- ja tegevuspaiku pakkuv ning hästi ligipääsetav erinevatele kasutajagruppidele.

Haljastuse osatähtsuse arvutamine

Haljastuse osatähtsuse arvutamisel tuleb arvestada, et haljastuse alla ei kuulu autodele mõeldud teed ja parklad, konteinerhaljastus, katusehaljastus ja haljastatud seinad. Haljasalale rajatavad kõnniteed ja puhkerajatised kuuluvad haljasala juurde, kui nende pindala ei ületa 50% haljasala pindalast.

Turvaline tänavaruum

Kasutada avaliku ruumi kujundamisel turvalisust loovaid võtteid:

• Valgustada tänavad ja kergliiklusteed, parklad, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud;
• Hoida üldkasutatav avalik ruum korras;
• Kasutada materjalide üleminekut ja haljastust, et tähistada avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri (nt erinevat värvi sillutis, hekid, põõsastikud).

Erinevate materjalide, haljastuse ja tasapindade kasutamine avaliku ja mitteavaliku ruumi ülemineku tähistamiseks, Stockholm. Foto: Hendrikson & Ko

Kergliiklejasõbralik tänavaruum

• Kavandada kergliiklusteed kergliiklejate vajadustest lähtuvalt arvestades peamiste liikumise sihtkohtadega ning tagades kergteede sidusus.
• Kavandada hoonete tänavapoolsed küljed liigendatult ning vältida avadeta hoonestusfassaade.
• Kasutada liiklusturvalisust suurendavaid võtteid: eraldada selgelt (nt märgistuse, haljastuse või kattematerjalidega) jalakäijate, ratturite ja autode liikumisrajad (nt haljastuse või parkivate autodega).

Mitmekesiste teekattematerjalide kasutamine erinevate kasutajagruppide eraldamiseks, Stockholm. Foto: Hendrikson & Ko

• Aktiivsemalt kasutatavatele tänavatele ja promenaadidele luua erinevaid tegevusruume ja kohtumispaiku ning taskuparke.
• Rajada piisavalt puhkamiseks mõeldud istumiskohti (ka näiteks piirete või linnaruumi rikastavate väikevormide näol). Istumiskohtade rajamisel eelistada hea vaadeldavusega kohtasid. Kaaluda ilmastikukaitse vajadust: nt puude vari, katusealune.
• Rikastada tänavaruum väikevormide ja kujunduselementidega.

Puhkealad, pargid, mänguväljakud

• Tagada üldkasutatav puhke- ja/või haljasala, parkmets, mänguväljak vms elukohast orienteeruvalt 300 meetri (ligikaudu 5 minutit jalgsi liikudes) raadiuses. Kui puhkeala 300 m raadiuses puudub või on lisanduvat kasutajaskonda arvestades liiga väike, siis tuleb puhkeala ette näha. Puhkeala pindala on soovituslikult minimaalselt 40 m² 300 m raadiuses elava inimese kohta.

Istumiskohad, mis toimivad samal ajal ka ruumi rikastavate elementidena , Stockholm. Fotod: Hendrikson & Ko

• Puhkealad peavad pakkuma nii aktiivse kui passiivse puhkamise nurki ning tegevusi kõikidele vanusrühmadele.
• Mänguväljaku rajamisel lähtuda heast ehitustavast ja erinevate sihtrühmade – lapsed, noored, erivajadustega kasutajad – vajadustest (lisaks atraktsioonidele paigutada mänguväljaku juurde istepingid, luua ohutud liikumisvõimalused vms). Mänguväljakud peavad võimaldama mitmesuguseid tegevusi (nt kiiged, ronimisseinad, korvirõngad, tehiskünkad, rularambid, lauatenniselauad), soodustama loovust ning moodustama osa positiivsust loovast keskkonnast, olema esteetilised ja hooldatud. Mänguväljakud rajada vastupidavatest ning võimalikult suures ulatuses looduslikest materjalidest.

Haljastus

• Rajada sõidu- ja kergliiklusteedega samaaegselt tänavahaljastust. Tänavahaljastus kujundab tänavaruumi, loob hubasust ja annab tänavatele inimlikuma mõõtme. Tänavahaljastus mahendab liiklusest tekkivat müra ja saastet, aitab vähendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid ning tagab erinevate elupaikade olemasolu aidates samal ajal ühendada haljasalasid ja rohevõrgustiku osi.

  1. Tänavahaljastuses kasutada mitmekesist ja mitmerindelist haljastust, nõutav on kõrghaljastuse olemasolu

  2. Haljastuses eelistada kohalikke liike.

Mitmekesine tänavahaljastus, Stockholm. Foto: Hendrikson & Ko

• Kasutada säästlikke vihmaveelahendusi.

Säästlikud vihmaveelahendused Stockholmi Royal Seaport elurajoonis. Fotod: Hendrikson & Ko

• Sagedase ja ulatusliku niitmise asemel on soovitav jätta osa haljasaladest niidulikeks (niita hooajal 1-2 korda).

Ranna-alad

• Tagada ligipääsetavus ranna-aladele üldkasutatavate tänavate (Kaluri, Mereranna, Heki, Männi) kaudu ja avalik kasutus kogu ranna-ala ulatuses.
• Ranna-lähedastel aladel (Miiduranna sadama ja Laivi ja Kalatööstuse piirkonnas) säilitada ning vajadusel rajada kõrghaljastus, et tagada rohevõrgu toimimine rannalähedasel alal.
• Supelrand ja selle äärne rannapromenaad kujundada atraktiivselt, kasutades kvaliteetseid maastikuarhitektuurilisi lahendusi.