Hoonestus

• Maa-alade planeerimisel ja hoonete kavandamisel järgida üldisi hoonestustingimusi, kui arengualade tingimused ei sätesta teisiti.

Maksimaalne hoonekõrgus

• Hoonete maksimaalne kõrgus planeeringualal on 15 m. Maksimaalne lubatud korruste arv on 4. Täpsem hoone kõrgus sõltub arenguala eripärast ja on esitatud arengualade hoonestustingimuste Tabel 1.
• Hoonete kõrguse määramisel tuleb arvestada, et väikeelamute kõrvale ei tohi ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest kõrgemaid hooneid.

Ärimaa funktsioon

• Ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud kavandada kortereid. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh külaliskorterid, ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist st üle aastast majutusteenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Vastavat tüüpi hoone puhul tuleb parkimise jms korraldamisel lähtuda elamutele esitatud nõuetest.

Krundi pinna kõrguse muutmine

• Üldjuhul ei ole krundi pinna kõrguse muutmine lubatud. Erandjuhul, kui krundi pinna kõrguse muutmine on vältimatult vajalik, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu algatamist juhul, kui krundi pinna kõrguse muutmisega kaasneks sadevete režiimi muutmine.
• Krundi pinna tõstmiseks tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis esitatakse koos hoone ehitusloa taotlemise projektiga vallavalitsusele kinnituse saamiseks.
• Vallavalitsusel on õigus nõuda vertikaalplaneerimise projekti ka juhul, kui hooneid ehitatakse rannale lähemale kui 100 m.

Hoone arhitektuurne sobivus

• Hoone või hoonete sobivuse hindamiseks piirkonda on pädeval ametil õigus nõuda hoone eskiisprojekti koos 3D piltidega. Eskiisi ja visualiseeringu alusel kujundatakse pädeva ameti poolt seisukoht ja esitatakse vajadusel arhitektuursed nõuded hoone projekti täpsustamiseks. Hindamise kriteeriumiks on hoone esteetiline ja mahuline sobivus konkreetsesse kohta (aluseks võetakse lisaks hetkeolukorrale ka alale kehtestatud planeeringud ja naabrusesse koostatavad või seal ehitusloa saanud projektid).
• Hoonete puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta. Selleks on vaja olemasolevates elamupiirkondades hoonete püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel ja looduslikele aladele uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha looduslikust eripärast. Selle tagamiseks tuleb projekteerijal hooneprojekti koosseisus anda kõigi naaberhoonete tänava fassaadide fotod ja projekteeritava hoone poolse külje vaated või fotod. Juhul kui soovitakse valla eelhinnangut projektile tuleb ehitusprojekt koos nõutud lisamaterjalidega kooskõlastada Viimsi valla pädeva osakonnaga eskiisi staadiumis.

Hooned aktiivse kasutusega tänaval

• Aktiivse kasutusega tänavatel tuleb hooned üldjuhul paigutada pikiküljega tänava poole, et suurendada tänavaruumi turvalisust ning aidata luua inimsõbralikku keskkonda.

Hoonete välisilme

• Fassaadid kavandada mitmekesised kombineerides värve, materjale ja liigendades vertikaalpindasid.
• Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid ja keskkonda saastavaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms), kuid lubatud on kunstkivid (komposiitplaadid jms) kui pikaealised ehituses püsivad materjalid.
• Planeeringualal ei ole lubatud rajada ümarpalkmaju.

Ligipääsetavus

• Avaliku kasutusega hooned ja kortermajade sissepääsud peavad olema mugavalt ligipääsetavad eakatele ja erivajadustega inimestele – kavandada käsipuud ja kaldteed.
• Hoonete ümbruse kavandamisel arvestada läbivalt eakate ja erivajadustega inimestega kasutades kaasavat disaini nt. tagada barjääridevaba liikumine (madaldatud äärekivid) peamistel käiguteedel sh ka parklas ning rajada istumiskohad.

Tehnoehitised

• Tehnoehitisi on lubatud rajada vastavalt vajadusele kõikidele maa-aladele.

Radooniohu vältimine

Haabneeme alevik ja selle lähiala jääb piirkonda, kus on kõrge radoonirisk. Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas ja mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Radoon liigub aine pooridest edasi difusiooni teel või transpordituna õhu ja veega. Maapinnast välisõhku eraldunud radoon hajub atmosfääris ja inimese tervisele ohtlik ei ole, kuid pinnasest või ehitusmaterjalidest hoonetesse sattunud radoon võib sisse hingates põhjustada kasvajaid hingamisteedes ja kopsus.

Uute hoonete rajamisel Haabneeme alevikus tuleb eelnevalt kindlaks teha pinnase radoonisisaldus krundil ning lähtudes sellest vajadusel tarvitusele võtta radooniohutu hoone projekteerimiseks vajalikud meetmed.

Radooniohu vältimiseks rakendatavad ehituslikud meetmed:

1. Korrastada ventilatsioonisüsteem, vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms).
2. Kui radoonisisalduse tase on normaalne, kõrge või ülikõrge (kaks või rohkem korda kõrgem soovitatavast piirväärtusest), tuleb elamute, ühiskondlike, olme- jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, teha eelnevalt detailsemad radooniriski uuringud ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid – paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem vms meetmed.