Ruumilise arengu
põhi­mõtted

Haabneeme aleviku ja Viimsi valla keskus jääb aleviku südamesse: Rohuneeme, Kaluri tee ja Randvere tee vahelisse piirkonda. Keskuse asukoht lähtub nii olemasoleva elanikkonna paiknemisest kui ka aleviku südame linnaehituslikust iseloomust. Ala keskseks tänavaks on Sõpruse tee, mida kujundatakse inimsõbraliku linnatänavana ja mille kõrval paiknevas ribapargis luuakse tegevuskohad erinevatele vanusgruppidele. Sõpruse tee järgi on keskuse ala nimetatud Sõpruse alaks.

Keskuses on tihe ja tänavajoonega piirnev hoonestus. Keskusest algavad jalakäijate promenaadid, mis aitavad siduda keskust rannapiirkonnaga. Keskuse arendamisel on võtmesõnaks inimsõbralikkus – keskendutakse kergliiklejale ja funktsionaalse avaliku ruumi kavandamisele. Jalakäija on auto ees eelistatud. Keskuse väljakujundamine aitab kaasa kohapealse teenindussektori arengule, vähendab vajadust teenuste tarbimiseks pealinnas ning rõhutab piirkonna identiteeti.

Alternatiivse lahendusena on võimalik keskuse teke Milstrandi piirkonnas.

Inimmõõtmeline hubane elukeskkond

Haabneeme aleviku arengul on eesmärgiks elukeskkonna inimmõõtmelisus. Eesmärgiks on tekitada hubane, turvaline ja jalakäijasõbralik füüsiline keskkond. Iga rajatav hoone peab olema kõrge arhitektuurse tasemega ja omanäoline. Inimmõõtmeline ruum muudab meeldivaks jalgsi ja rattaga liikumise ning ruumis olemise ja väärtustab selleks inimese poolt positiivselt tajutavat hoonestuse, hoovide-platside ja tänavate iseloomu.

Inimmõõtmelise ruumi tekkeks on oluline mitmekesine, tegutsemist, vaatlemist ja kohtumisi toetav ruum, kus on igas vanuses inimesel mugav istuda, seista ja liikuda ning kus on piisavalt rohelust.

Tänavavõrgu arendamisel keskendutakse kergliiklejasõbraliku keskkonna loomisele, seda ka läbiva autoliikluse jaoks reserveeritavatel Rohuneeme teel ja Randvere teel.

Roheline ring ümber asula

Tammepõllu teest põhjapoole jäävast rohealast, klindist, Viimsi Mõisapargist, Ladina kvartali ning Milstrandi territooriumi vahele jäävast rohealast ning ranna-ala sanglepikust moodustub asula ümber nn roheline poolring. Valdav osa rohealadest on kasutatavad puhkealadena ning toimivad ka piirkondliku rohevõrgustiku osana. Rohealad ning kultuuriväärtused ühendatakse kergliiklusteede ja terviseradadega ühtseks ringvööndiks. Rohelisel ringil on ca 5 km pikkune, erinevaid piirkondi ühendav kergliiklustee. Rohealade säilitamine ja juurde loomine on oluline kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks.

Haabneeme kui pargi ja reisi keskpunkt

Haabneeme asula on kavandatud kogu valla transpordikorralduse keskpunktiks. Üle valla tuleb rajada teede ja ühistranspordi võrk nii, et inimestel on võimalikult mugav ühendus Haabneeme keskusega. Sõpruse alale kavandatakse pargi ja reisi parkla ühistranspordikeskuse lähedale, kust saab mugavalt liikuda Tallinna linna kiiret ühendust pakkuva bussi või trammiga. Pargi ja reisi keskpunkti ümbrusesse kavandatakse teenindusasutused.

Aktiivsemas kasutuses mererand

Ranna-ala võetakse kasutusele kogu merepiiri ulatuses: Muuli tee piirkonnast Vahtra teeni. Rajatakse rannapromenaad koos Pirita linnaosa kergliiklusteede ühendusega. Rannapromenaad kujundatakse atraktiivse maastiku­arhitektuurse lahendusena, samas säilitades võimalikult suures ulatuses looduslikud alad. Ranna-alale tagatakse hea ligipääs kergliiklejatele ja ühendus Sõpruse alaga läbi promenaadide ja kergliiklusteede. Ranna-ala avatum kasutuselevõtt tõstab oluliselt Haabneeme kui meeldiva elukeskkonna väärtust.

Eksponeeritud ja inimestele kättesaadav klindiastang

Haabneeme klindiastang on tähelepanuväärne Põhja-Eestile iseloomulik pinnavorm. Üldplaneeringu lahendus näeb ette klindi eksponeerimise ning klindile juurdepääsude parendamise, et tagada ala säästlik kasutamine elanike rekreatsioonialana. Üldplaneeringuga seatavad ehitustingimused välistavad klindiala hoonestamise, kui see pole enne käesoleva üldplaneeringu jõustumist kehtestatud detailplaneeringuga määratud.

Tööstusalade ümber­kohandamine elamu- ja ärikvartaliteks

Haabneeme alevikus ja lähialal ei nähta tulevikus ette elukeskkonda häirivat tööstustegevust, kuna eesmärgiks on eelkõige areng valla keskasulana, mis on atraktiivne elupaik ning väärtustab siinset loodust. Praegune Kaluri ja Muuli tee vaheline nn Laivi ja Kalatööstuse ala kavandatakse multifunktsionaalseks äri-puhke-elupiirkonnaks. AS Milstrandi kütusemahutite territooriumil on ette nähtud praeguse naftatoodete ladustamise ning sellega seotud raudteekoridori likvideerimine, kavandades alale multifunktsionaalse uusasumi. Miiduranna sadama ala võetakse järk-järgult kasutusele elamu- ja teeninduspiirkonnana sh kujundatakse kaubasadam ümber puhkeotstarbeliseks jahisadamaks.